Õpihaldussüsteemi kasutusele võtmine

slider-image-it-solutionsIstud veidi murelikult lauataga, sest said ülesande oma koolis/asutuses/ettevõttes võtta kasutusele üks mõistlik õpihaldussüsteem? “Ahastades” vaatad mida pakub sulle doktor Google

Palju õnne oled saanud ägeda ülesande ja kui seda teksti loed siis jõudnud ka õigesse kohta.

Mõned soovitused LMS kasutusele võtu projekti õnnestumiseks.

Continue reading “Õpihaldussüsteemi kasutusele võtmine”

Õppimine – avatud vrs suletud süsteemid

Avatud vrs suletus on märksõnad mis põrkuvad viimastel aastatel päris paljudel erinevatel lahinguväljadel. Seekord said nad kokku haridustandril. Sirvisn üht lugu “Social software: E-learning beyond learning management systems” mille oli kirja pannud Christian Dalsgaard siinkohal tasuks tähelepanna, et ei ajaks segamini ühe tähelepanuväärse taani kunstnikuga Christen Dalsgaard.

Sõnadest saavad teod ning mõlema poole esindajad seisavad oma uskumuste kaitsel viimse veretilgani. Artikli ja ilmselt kõikide teadusartiklite võlu seisneb selles, et vastandmine pole isiklik ning oma veendumuste põhjenduseks tuuakse välja argumendid. Elegantselt viidatakse uuringule mis tõdeb et LMS’I mõju õpetamisele on piiratud. Seega antakse mõista, et probleem eksisteerib ning selle väljapääsuks on personaalsed õpikeskkonnad. Samas ei välista autor suletud süsteeme õpitegevuste toetamisel. Lihtsalt nendib, et tugitegevuste ( teavitused, dokumendihaldus, õppeülesanded, hinded jms) toetamisel on tsentraalsetel süsteemidel jätkuv väärtus.

Leidmaks eneses tõde mida toetada peaksin algatuseks enesele lahti sõnastama mingid kreedod millest lähtuvalt ma mõistan õppimist.

Wikipedia kirjeldab õppimist kui “suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused” Teise olulise printsiibina käsitlen ma õppimist kui olemasolevate teadmiste uurimist sh dekomponeerimist ja uuel kujul komponeerimist. Teisisõnu olemasolevate teadmiste najal millegi uue (enese jaoks) loomist/leidmist. Seega on puutöövõtete õppimine ning õppija esimese kapi tegemine õppeprotsess. Kõikide järgnevate kappide tegemine aga lihtsalt kordamine. Seda muidugi eeldusel, et midagi juurde ei õpita.

Suletud maailmas LMS’ide kasutamine tugineb suuresti biheivioristliku õpiteooria käsitlusele milles üks tark selgitas ja teised kenasti kuulasid ja jätsid meelde. Samuti eeldab see käsitlus, et kõik õppetegevusi ja teid näitab ette õpetaja. Artikli autor selle käsitlusega  muidugi ei nõustu. Autor usub, et sotsiaalne tarkvara soodustab oluliselt avatud õppeprotsessi tarbeks vajaminevate võrgustike loomist Viitab oma loos, et üldjuhul moodustatakse need lähtudes huvidest või teemadest ning nendes toimub siis teineteist/üksteist toetav õppimine.

Õppimine eeldab teatud elementide olemasolu mida tõejärgses maailmas on üha raskem leida fakt ja tõlgendus. Sotsiaalne võrgustik pakub meile piiramatu hulga nende elementide kombinatsioone millest õppija valib enesele kõige “soodsama”. Õppija mugavus aga ei saa olla kõige olulisem argument sest õppimine iseenesest on pingutust nõudev tegevus. Sama otsisõnaga teostades otsinguid võivad saada erinevad õpilased erinevatel aegadel väga erinevaid tulemusi, kuna otsingutulemusi mõjutavad oluliselt nende senine otsinguajalugu ning olemasolev võrgustik. Seega on õppimise üheks elemendiks kindlasti ka õpetaja ja tema suunav, tagasisidestav ja õppimist soodustava raamistiku looja roll.

Marju Lauristin oma raamatus Marjustini sajand on ütelnud “Ülikool institutsioonina on oma ülesehituselt paljuski võrsunud kloostrist. Inimesed tulevad siia kokku, astuvad kõrgetest väravatest läbi ja võtavad omaks teised elureeglid, ütlevad lahti võiduajamisest väljaspool ülikooli” Seega peaks viima selle mõtte üle virtuaalsesse maailma ning nentima, et õppimise jaoks ei ole tähtis mitte olemasolev võrgustik vaid see mida luuakse õppimisel.  Nii nagu iga uus ja nõrka organismi peab ka ehk seda kaitsma senikaua välismõjude eest kuni ta on saanud piisavalt tugevaks dominandiks, et seista iseseisvalt vastu väliskeskonna mõjudele.

Teine oluline aspekt on kindlasti õppimise “revulutsiooniline” hingus so vastuastumine dogmadele/tõdedele ja seda võimaldab vaid avatud võrgustikes teadmiste uuesti, teistmoodi komponeerimine.

Uitmõtted:

  • Ettevõtete LMS võiks põhineda näiteks siseveebi WIKI’del mis soodustaks just probleemi põhist õpet.
  • Ettevõtetes saab defineerida õppekogukondasi. Probleemiks osutub ilmselt nende väiksus.
  • Mittevastavused (ISO9001) on olulised õpielemendid neis olemas probleem ning vajadus uurida (õppida) mis läks valesti. Seega saaks rakendada teatud printsiipe
    • Täiskasvanud peavad olema kaasatud nende õppimise planeerimisse ja hindamisse.
    • Kogemus (ka vead) on alus õppimisele.
    • Täiskasvanud on rohkem huvitatud õpiainetes, mis on otseselt seotud nende tööga või isikliku eluga.
    • Täiskasvanud õppivad rohkem probleemile keskendunult kui ainele keskendunult.

transparencyforquality

Kasutatud kirjandus 

  • Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems.
  • WIkipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95ppimine

Viide ülesandele

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/10/12/kolmas-teema-hajutatud-arhitektuuriga-ja-personaalsed-opikeskkonnad/

 

70/20/10 Hype?

the-70-20-10-framework2015 aastal õnnestus mul väisata üht ambitsioonika pealkirjaga koolitust „Kuidas uusi tehnoloogiaid kasutada töötajate arendamisel?“ ning seal jäi kõrva Elektrilevi poolt kasutatav metoodika „70-20-10 õppimise ja arengumudeli rakendamine organisatsioonis“ Koheselt tundus tegemist olevat ägeda ideega mis järgimist väärt. Samuti andis kiire microlearning häid tulemusi.

Täna „uudiseid“ lugedes selgus, et hoia oma hobuseid. Esmalt on tegemist mitte Elektrilevi poolt arendatud ideega aga veelgi enam, tegemist võib olla ühe kahtlase teooriaga „From our review it is clear that there is a lack of empirical data supporting 70:20:10 and, while the above mentioned sources are frequently credited, there is also a lack of certainty about the origin.”

Oma artikli võtavad nad kokku palju olulisema mõttena

Worthy performance is always the interaction of individual capability and environment.  Optimizing performance requires attention to both.

originaal uudis:70:20:10: Where Is the Evidence?

Teise teema kodutöö: Õpihaldussüsteemid

Seekordne kodune ülesanne keskendus ühe mõne endale sobiva õpihaldussüsteemi praktiline testimine.

Peale lühikest ja ootamatult kiire lõpu saanud google classroomi testi  – etteaimatav ja igav lõppes minu esmane entusiasm, kui õppetöö tuleb siiski teostada.

Parasjagu on mind huvitavaks terminiks microlearning kuna tundub, et töises keskkonnas oleks sellisel kujul õppimine ehk perspektiivikas e. mis me ikka teeme kui googeldame ning leiame endale sobivaid lahendusi. Magic peituks nüüd kuidas leida üles need pisikesed infokillud ning kuidas need õigel ajal ja sobival kujul töötajale ette anda?

Ühel- teisel või kolmandal põhjusel jõudsin ma lahenduseni Mindflash mida otsustasin testida veidi pikemalt.

esimene

Registreerimine osutus kergeks (trial version)

Ning esmane pilt tundus piisavalt intuitiivne, alustada kohest kasutamist. Elementaarse võimalusena kõlab statement, et õppetükkidesse saab vistutada erinevaid meediume.

Kursuse loomiseks võtsin aluseks ühe oma kasutuses olnud esitluse ning laadisin selle kursuse aluseks. Powerpointi vahele saab lisada erinevaid meediume suhteliselt lihtsal viisil

  • Powerpoint (including animation, audio and embedded video)
  • Microsoft Word (including Office 2010)
  • Adobe Acrobat PDF
  • All major video types (examples: .mov, .mp4, .avi, etc)
  • Youtube clips
  • GoToMeeting recordings
  • Adobe Captivate 7, 8, 9 (Pro tier)
  • Articulate Storyline 1 and 2 (Pro tier)

teine

Õpilaste haldus toimub kutsete alusel

kolmas

Pean tunnistama, et lõpptulemus oli silmatorkavalt kole

https://llenaut.mindflash.com/Trainee/#/player/1758361924

Psw: Meelistrepp1#

Admin sisenemiseks kasutajanimi meelis.trepp@tlu.ee

______________________________

Meediumeid uurides ja sisestades jäi silma, et saab kasutada ka Articulate Storyline filesi. Kiire googledamine avas järjekordse LMS’i. Tegemist siis süsteemiga mii on visuaalselt nauditav aga kahjuks suhteliselt väheste võimalustega.

Õppetükkideks saab vormindada

neljas

Kindlasti on abiks teadamine, et kursust saab eksportida olulistesse formaatidesse nagu

  • Scorm1.2
  • Scorm2004
  • AICC – Aviation Industry CBT (Computer-Based Training) Committee. Established in 1993, these standards only focused on CD-ROM based training until 1998, when web-based training was also included. AICC communicates with the LMS by sending HTTP messages and then interpreting responses from the LMS. Uploading content to an LMS using AICC is typically a multiple step process
  • WEB

Kleebitud kohast: <http://trivantis.com/blog/AICC-and-SCORM-Compliance-The-Benefits-for-Your-eLearning>

Tulemust saab vaadata aadressilt

https://rise.articulate.com/share/yLTqecxDxQtB11Pe

Tulemuseks: Kumba võtta kumba jätta? Kindlasti articulate – kuid meenutades üht kursusel loetud artikli põhiideed. Infosüsteem on halb koht millest alustada kui soovid oma organisatsioonis käivitada õpinguid. IT Süsteem on vaid vahend

 

Edaspidiseks lugemiseks:

Year in Review: Top LMS Developments of 2015

Viide kodutööle

https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/09/26/teise-teema-kodutoo-opihaldussusteemid/

 

 

“Andurid” klassiruumis

Tänane leid – Andurid õppeprotsessis

Silmaandur mis jälgib sinu slmade fookust, riided mis lasevad sul tõeliselt tunda mis tähendab olla kellegi teise „nahas“, pulsimõõtjad mis näitavad kuivõrd oled sa kaasas siin ja praegu.

Tulevik? Ei see kõik on võimalik siin ja praegu so on olemas tehnoloogia ning nüüd on võimalus tehnoloogidel see kasutusele võtta või mitte.

wearables

Tehnoloogia ei õpi vaid inimene – mõistmaks maailma suurimat müsteeriumit e inimest on kantavate seadmete kasutamine kriitilise tähtsusega.

Õpetajad räägivad täna, et õpilaste huvi on kiire kaduma ning selle ehedaks näiteks on tunnis „kõrvaliste asjadega tegelemine“ mina „sodisin“ vihikut tänased õpilased ilmselt doodeldavad. Loomulikult on õpetajal keerukas neid marakratte tuua tagasi neid huvitavatelt teemadelt põhiteemadele. Kas siin saaks tehnoloogia avitada?  – Õpetaja märgates esimesi märke bioloogilisel/psühholoogilisel tasemel õpihuvi kadumisest, saab teha kiire käiguvahetuse ning vahetada õpetamise metoodikat.

(Kvaliteedi)juhtimise üks põhimõtetest – Juhtida saad vaid seda mida saab mõõta. Ehk saab seda rakendada ka õpetamises? Seega targad andurid õppetöös oleks ehk järgmine samm haridustehnoloogias? Kas see on võimalik?

Lähtudes haridustehnoloogia omapärast – võetakse kasutusele äritehnoloogiaid hoopis uues “tähenduses” siis turuanalüütikud ütlevad, et äri on kasufaasis -seega #haridustehnoloogid…….

wear_market

Mõtted tekkisid lugudest: