Istud veidi murelikult lauataga, sest said ülesande oma koolis/asutuses/ettevõttes võtta kasutusele üks mõistlik õpihaldussüsteem? “Ahastades” vaatad mida pakub sulle doktor Google
Palju õnne oled saanud ägeda ülesande ja kui seda teksti loed siis jõudnud ka õigesse kohta.
Mõned soovitused LMS kasutusele võtu projekti õnnestumiseks.
Avatud vrs suletus on märksõnad mis põrkuvad viimastel aastatel päris paljudel erinevatel lahinguväljadel. Seekord said nad kokku haridustandril. Sirvisn üht lugu “Social software: E-learning beyond learning management systems” mille oli kirja pannud Christian Dalsgaard siinkohal tasuks tähelepanna, et ei ajaks segamini ühe tähelepanuväärse taani kunstnikuga Christen Dalsgaard.
Sõnadest saavad teod ning mõlema poole esindajad seisavad oma uskumuste kaitsel viimse veretilgani. Artikli ja ilmselt kõikide teadusartiklite võlu seisneb selles, et vastandmine pole isiklik ning oma veendumuste põhjenduseks tuuakse välja argumendid. Elegantselt viidatakse uuringule mis tõdeb et LMS’I mõju õpetamisele on piiratud. Seega antakse mõista, et probleem eksisteerib ning selle väljapääsuks on personaalsed õpikeskkonnad. Samas ei välista autor suletud süsteeme õpitegevuste toetamisel. Lihtsalt nendib, et tugitegevuste ( teavitused, dokumendihaldus, õppeülesanded, hinded jms) toetamisel on tsentraalsetel süsteemidel jätkuv väärtus.
Leidmaks eneses tõde mida toetada peaksin algatuseks enesele lahti sõnastama mingid kreedod millest lähtuvalt ma mõistan õppimist.
Wikipedia kirjeldab õppimist kui “suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused” Teise olulise printsiibina käsitlen ma õppimist kui olemasolevate teadmiste uurimist sh dekomponeerimist ja uuel kujul komponeerimist. Teisisõnu olemasolevate teadmiste najal millegi uue (enese jaoks) loomist/leidmist. Seega on puutöövõtete õppimine ning õppija esimese kapi tegemine õppeprotsess. Kõikide järgnevate kappide tegemine aga lihtsalt kordamine. Seda muidugi eeldusel, et midagi juurde ei õpita.
Suletud maailmas LMS’ide kasutamine tugineb suuresti biheivioristliku õpiteooria käsitlusele milles üks tark selgitas ja teised kenasti kuulasid ja jätsid meelde. Samuti eeldab see käsitlus, et kõik õppetegevusi ja teid näitab ette õpetaja. Artikli autor selle käsitlusega muidugi ei nõustu. Autor usub, et sotsiaalne tarkvara soodustab oluliselt avatud õppeprotsessi tarbeks vajaminevate võrgustike loomist Viitab oma loos, et üldjuhul moodustatakse need lähtudes huvidest või teemadest ning nendes toimub siis teineteist/üksteist toetav õppimine.
Õppimine eeldab teatud elementide olemasolu mida tõejärgses maailmas on üha raskem leida fakt ja tõlgendus. Sotsiaalne võrgustik pakub meile piiramatu hulga nende elementide kombinatsioone millest õppija valib enesele kõige “soodsama”. Õppija mugavus aga ei saa olla kõige olulisem argument sest õppimine iseenesest on pingutust nõudev tegevus. Sama otsisõnaga teostades otsinguid võivad saada erinevad õpilased erinevatel aegadel väga erinevaid tulemusi, kuna otsingutulemusi mõjutavad oluliselt nende senine otsinguajalugu ning olemasolev võrgustik. Seega on õppimise üheks elemendiks kindlasti ka õpetaja ja tema suunav, tagasisidestav ja õppimist soodustava raamistiku looja roll.
Marju Lauristin oma raamatus Marjustini sajand on ütelnud “Ülikool institutsioonina on oma ülesehituselt paljuski võrsunud kloostrist. Inimesed tulevad siia kokku, astuvad kõrgetest väravatest läbi ja võtavad omaks teised elureeglid, ütlevad lahti võiduajamisest väljaspool ülikooli” Seega peaks viima selle mõtte üle virtuaalsesse maailma ning nentima, et õppimise jaoks ei ole tähtis mitte olemasolev võrgustik vaid see mida luuakse õppimisel. Nii nagu iga uus ja nõrka organismi peab ka ehk seda kaitsma senikaua välismõjude eest kuni ta on saanud piisavalt tugevaks dominandiks, et seista iseseisvalt vastu väliskeskonna mõjudele.
Teine oluline aspekt on kindlasti õppimise “revulutsiooniline” hingus so vastuastumine dogmadele/tõdedele ja seda võimaldab vaid avatud võrgustikes teadmiste uuesti, teistmoodi komponeerimine.
Uitmõtted:
Kasutatud kirjandus
Viide ülesandele
Uuringud millega vaja tutvuda kui mõelda LMS kasutuselevõtu peale “LMS Industry User Research Report” via Capterra ning ” LMS Trends 2015:Is It Time for Something Different?” via wisetail.com ja lms user trends 2016
2015 aastal õnnestus mul väisata üht ambitsioonika pealkirjaga koolitust „Kuidas uusi tehnoloogiaid kasutada töötajate arendamisel?“ ning seal jäi kõrva Elektrilevi poolt kasutatav metoodika „70-20-10 õppimise ja arengumudeli rakendamine organisatsioonis“ Koheselt tundus tegemist olevat ägeda ideega mis järgimist väärt. Samuti andis kiire microlearning häid tulemusi.
Täna „uudiseid“ lugedes selgus, et hoia oma hobuseid. Esmalt on tegemist mitte Elektrilevi poolt arendatud ideega aga veelgi enam, tegemist võib olla ühe kahtlase teooriaga „From our review it is clear that there is a lack of empirical data supporting 70:20:10 and, while the above mentioned sources are frequently credited, there is also a lack of certainty about the origin.”
Oma artikli võtavad nad kokku palju olulisema mõttena
Worthy performance is always the interaction of individual capability and environment. Optimizing performance requires attention to both.
originaal uudis:70:20:10: Where Is the Evidence?
Seekordne kodune ülesanne keskendus ühe mõne endale sobiva õpihaldussüsteemi praktiline testimine.
Peale lühikest ja ootamatult kiire lõpu saanud google classroomi testi – etteaimatav ja igav lõppes minu esmane entusiasm, kui õppetöö tuleb siiski teostada.
Parasjagu on mind huvitavaks terminiks microlearning kuna tundub, et töises keskkonnas oleks sellisel kujul õppimine ehk perspektiivikas e. mis me ikka teeme kui googeldame ning leiame endale sobivaid lahendusi. Magic peituks nüüd kuidas leida üles need pisikesed infokillud ning kuidas need õigel ajal ja sobival kujul töötajale ette anda?
Ühel- teisel või kolmandal põhjusel jõudsin ma lahenduseni Mindflash mida otsustasin testida veidi pikemalt.
Registreerimine osutus kergeks (trial version)
Ning esmane pilt tundus piisavalt intuitiivne, alustada kohest kasutamist. Elementaarse võimalusena kõlab statement, et õppetükkidesse saab vistutada erinevaid meediume.
Kursuse loomiseks võtsin aluseks ühe oma kasutuses olnud esitluse ning laadisin selle kursuse aluseks. Powerpointi vahele saab lisada erinevaid meediume suhteliselt lihtsal viisil
Õpilaste haldus toimub kutsete alusel
Pean tunnistama, et lõpptulemus oli silmatorkavalt kole
https://llenaut.mindflash.com/Trainee/#/player/1758361924
Psw: Meelistrepp1#
Admin sisenemiseks kasutajanimi meelis.trepp@tlu.ee
______________________________
Meediumeid uurides ja sisestades jäi silma, et saab kasutada ka Articulate Storyline filesi. Kiire googledamine avas järjekordse LMS’i. Tegemist siis süsteemiga mii on visuaalselt nauditav aga kahjuks suhteliselt väheste võimalustega.
Õppetükkideks saab vormindada
Kindlasti on abiks teadamine, et kursust saab eksportida olulistesse formaatidesse nagu
Kleebitud kohast: <http://trivantis.com/blog/AICC-and-SCORM-Compliance-The-Benefits-for-Your-eLearning>
Tulemust saab vaadata aadressilt
https://rise.articulate.com/share/yLTqecxDxQtB11Pe
Tulemuseks: Kumba võtta kumba jätta? Kindlasti articulate – kuid meenutades üht kursusel loetud artikli põhiideed. Infosüsteem on halb koht millest alustada kui soovid oma organisatsioonis käivitada õpinguid. IT Süsteem on vaid vahend
https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/09/26/teise-teema-kodutoo-opihaldussusteemid/
Tänane leid – Andurid õppeprotsessis
Silmaandur mis jälgib sinu slmade fookust, riided mis lasevad sul tõeliselt tunda mis tähendab olla kellegi teise „nahas“, pulsimõõtjad mis näitavad kuivõrd oled sa kaasas siin ja praegu.
Tulevik? Ei see kõik on võimalik siin ja praegu so on olemas tehnoloogia ning nüüd on võimalus tehnoloogidel see kasutusele võtta või mitte.
Tehnoloogia ei õpi vaid inimene – mõistmaks maailma suurimat müsteeriumit e inimest on kantavate seadmete kasutamine kriitilise tähtsusega.
Õpetajad räägivad täna, et õpilaste huvi on kiire kaduma ning selle ehedaks näiteks on tunnis „kõrvaliste asjadega tegelemine“ mina „sodisin“ vihikut tänased õpilased ilmselt doodeldavad. Loomulikult on õpetajal keerukas neid marakratte tuua tagasi neid huvitavatelt teemadelt põhiteemadele. Kas siin saaks tehnoloogia avitada? – Õpetaja märgates esimesi märke bioloogilisel/psühholoogilisel tasemel õpihuvi kadumisest, saab teha kiire käiguvahetuse ning vahetada õpetamise metoodikat.
(Kvaliteedi)juhtimise üks põhimõtetest – Juhtida saad vaid seda mida saab mõõta. Ehk saab seda rakendada ka õpetamises? Seega targad andurid õppetöös oleks ehk järgmine samm haridustehnoloogias? Kas see on võimalik?
Lähtudes haridustehnoloogia omapärast – võetakse kasutusele äritehnoloogiaid hoopis uues “tähenduses” siis turuanalüütikud ütlevad, et äri on kasufaasis -seega #haridustehnoloogid…….
Mõtted tekkisid lugudest:
Seekord pani silma särama artikkel mis räägib liitreaalusest (Augmented Reality in education – cases, places and potentials. Educational Media International) Loos tõlgendatakse liitraalsust kui olukorda mis lubab kooseksisteerida ja omavahel suhestuda nii virutaalsetel kui materiaalsetel objektidel.
Artiklis antakse ülevaade selle kasutamsiest õppetöös (õpilased disainerid) viidatakse mõnedele olulistele artiklitele mis seotud AR kasutamisest haridusvaldaldkonnas.
Liitreaalsus erineb virtuaalreaalsusest (VR)selle poolest, et virtuaalreaalsuse puhul ei liideta reaalset maailma virtuaalsete objektidega, vaid genereeritakse uus maailm, mis ei ole otseselt seotud reaalse maailmaga via wikipedia.
Liitreaalsus pole veel tänaseks löönud oma põhikonkurenti ehk VR
Liitreaalsuse rakendamist on proovitud laialadaselt alates 1990 aastatest väga erinevates valdkondades (meditsiin, tootmine, lennundus, robootika jne). Tänaseks ilmselt kõige tuntum rakendus on Pokemon GO. See oli rakendus mis arvati, et lööb troonilt ka virtuaalmaailma vägevad LINK Seda loomulikult ei juhtunud sest tegemist on kõigest mänguga ning sealjuures peale esimese vaimustuse jahtumsit suhteliselt igava mänguga.
Kuid vaieldamatult on tegemist kõige suurema mänguga USA’s LINK aga ka epohhilööva mänguga mis oma koha AR ajaloos on kindlustanud. Kas tegemist oligi ajaloo “unustusse vajuva tehnoloogiaga või siiski leitakse sellele rakendust näitab vaid aeg. Sest täna ruulib siiski Virtual reality via AR and VR: The future of work and play?
Haridustehnoloogiliselt on ilmselt põnevam väljakutse kuidas rakendada AR’I õppetöös ( #õuesõpe)
Esmalt tundus huvitav projekt SekaiCamera (projekt lõpetatud) – võimaldab jätta teateid teatud geo lokatsioonidesse. Kindlasti annab StreetTag’iga teha põnevaid linnamänge. Kindlasti saab lõkkeõhtud teha värvikamaks kui vaadata taevast läbi starWalk’I ja leida üle soovitud tähtkuju. Veidi jään kahtlevale seisukohale lahendustele mis tekitavad kujundeid paberitele
Oma järeldustes jõutakse tulemsueni, et AR’il on potensiaali hariduses aga…. Tehnoloogia ei loo üks tulemust pigem selle vale kasutamine võib viia kehvade tulemusteni, Samale tulemusele jõudis ka Timm Maarja oma magistritöös “Õpilaste hinnangud oma nutiseadmete kasutamisharjumustele ning nende seos õpihoiakute ja õpitulemustega” “… saame väita, et mida sagedamini kasutavad õpilased nutiseadet koolitunnis, seda madalam on nende hinne”
Minu subjektiivsel hinnangul on tehnoloogial aga oluline potensiaal olemas. Seda kindlasti näiteks täsikasvanu õppes. Näiteks ülesannete juures mida tehakse harva aga tegevus protsess iseenesest on lihtne ( mehaaniline) – Seda muidugi juhul kui neid töid tulevikus robot ei tee LINK vaata näiteks videot.
Kujutan ette kuidas mõni ametikool võiks rikastda oma õpet tuues klassiruumi auto mida õpilased saaksid uurida või arstid kes…. endless possibilities
Hinge jäävad vaevama, et katsetada ei jõua testida artiklis toodud näiteid Wikitude Studio , awe.media mis reklaami uskudes lubab luua lihtsate (drag&drop) meetoditega AR lahendusi
Vaata täiendavalt viiteid
Klikkides mööda erinevaid linke mis artiklis oli välja toodud oli tulemuseks jällegi must masendus oma WindowsPhone telefoni üle ja tekksi tahtimine minna jälle poodi, et tuua endale hariduslike eesmärkide tarbeks …..
Ilmselt kaasutan oma mobiili hetkel kõige enam microlearning tegevuste läbiviimiseks aga ka igapäevaste teemade talletamisel (Onenote) ning aja juhtimisel (Calendar)
Viide ülesandele: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/11/01/neljas-teema-11-arvutikasutus-ja-opikeskkondade-arengusuunad/
Siin üks lahendus mis vajab katsetamist
Mõeldes oma isikliku PLE peale ning kruisides mööda näidiseid sain aru, et mina oma õpikekskonda ilmselt sedamoodi ei saa lahendada L
Analüüsides õpiktegevusi initsieerivaid trigereid saaks väita, et need tulenevad minu huvidest, ideedest, terminitest, kogemustest, jne. Neist lähtuv protsess ja kaasatav tehnoloogiat kirjeldasin algatuseks sedamoodi.
Ootamatult avastasin et tasuta tarkvara (Lucidchart)seab teinekord oma piirid (60/60) ning mudel jäi kahjuks pooleli.
NB: Pildile klikkides avaneb suurm pilt.
Vaadates valikuid tahtsin proovida Google Classroomi mis pikalt on olnud peidus EDU piirangu taga. Etteruttavalt pean nentima, et soovitud OHOOOO element jäi ära. Küllap tegi google selle rakenduse oma laboratooriumis aga sinnapaika on see ka jäänud. Vajadusel ostavad nad lihtsalt mõne ettevõtte üles
3. Minu suurimhalb üllatus, et ei lasknud kaasata õpilasi väljastpoolt domeeni seega jäi pool testi tegemata 😦
4. Kogu süsteem on väga kinnine mis ei lase nö personaalseid keskkondi kaasata
5. ……
Ilmselt võiks jätkata aga ilmselt ei suuda miskit uut öelda …. Capterra kui üks tunnustatumaid LMS’ide uurija pole seda süsteemi isegi mitte oma oma 2016 aasta uuringusse kaasanud. Oma ühes järelduses nendib ta pehmelt ( sest suurt ja rikast asjata ei kritiseerita), et süsteem on alustamiseks hea aga…..
But it’s also not a robust tool to replace a full-featured learning management system. It doesn’t have automated quizzes or tests, can’t automatically add students, and supports much more of a blended learning model than an asynchronous/completely online one.
Vaata terminit #Blended Learning
Allolev video on test OpenVid screen recording (tasuta) appist mis peaks võimaldama mugavat tööd….
https://www.opentest.co/embed/21f6ac10955d11e69edf032a80b8dcb9
Sirivsin kiirelt läbi ka artikli “Learning Management Systems:- The wrong place to start learning”
Olulised jutupunktid mida tähelepanna.
LINK ülesandele: https://opikeskkonnad.wordpress.com/2016/09/26/teise-teema-kodutoo-opihaldussusteemid/
meelistr 